Kokkuvõte

Setomaa ajalugu on kujunenud maa, vee ja piiride kohtumisalal. Siinne asustus ei sündinud tühjale maale ega arenenud ühe keskuse käsul. Juba varase asustusloo kalmistud, linnamäed ja asulajäljed osutavad paikade püsivale kasutusele ning kohalike kogukondade võimele siduda põlluharimine, karjakasvatus, mets, veekogud ja liikumisteed üheks eluruumiks. Pikk-kääbaste kultuuri ainestik kõneleb mitmekesiste sidemetega piirialast, kuid ei luba selle kandjaid üheselt siduda ühe rahva, keele ega hilisema poliitilise kuuluvusega. Setomaa varasem ajalugu on seega ennekõike kohalike maastike ja kogukondade järjepidevuse, aga ka muutuvate kontaktide ajalugu.

9. sajandi lõpust alates tihenesid sidemed Pihkva ja Irboska kujunevate keskustega. Rusi riigi ning hiljem Novgorodi ja Pihkva võimuruumid tõid kaasa uusi sõjalisi, kaubanduslikke ja kiriklikke seoseid, kuid lähikülade elu jäi sõltuvaks põllust, karjast, metsast ja veeteedest. Irboska oli kindlustatud keskus, kuhu koondus kaitse, teabevahetus ja liikumine. Selle müüride rajamine ja korduv kaitsmine näitavad, et ümbruskonna inimesed ei olnud üksnes võimukeskuste alamad: kindlus püsis kohalike inimeste töö, varustuse ja osaluse toel.

Pihkva iseseisvuse kasv ning Pihkva Vabariigi kujunemine muutsid Setomaa lähiruumi järjest tugevamalt korraldatud poliitiliseks ja õiguslikuks alaks. Pihkva kohtukiri annab tunnistust korrast, milles reguleeriti kohtupidamist, vargusi ja vägivallajuhtumeid, maa- ja veevaidlusi, laene, kirjalikke tõendeid, pärimist ning eri sõltuvussuhetes maaharijate kohustusi. See õiguskeel ei erista setosid omaette seisusena. Inimeste õigused ja koormised lähtusid eeskätt nende majanduslikust, perekondlikust ja õiguslikust staatusest. Samal ajal osutab seadustik sellele, kui suure kaaluga olid maa, töövahendid, võlad, perekond ning kogukonna tunnistus igapäevaste vaidluste lahendamisel.

Keskaja ja varauusaja Setomaa oli sageli sõjalise surve läheduses. Irboska ümbrust rüüstati ja piirati korduvalt; sõjad katkestasid liikumist, ohustasid külade turvalisust ning sundisid inimesi otsima varju kindlustest ja kiriklikest keskustest. Kroonikad jutustavad neist sündmustest peamiselt Pihkva linna, vürstide ja kiriku vaatenurgast, kuid nende taga tuleb näha ka ümbruskonna elanike kogemust: kaotatud saaki, katkenud teid, põgenemist, kaitsetöid ja vajadust taastada tavaline elu pärast vägivalla möödumist. Kuldhordi mõju avaldus selles ruumis eeskätt Pihkva ja teiste Vene maade sõjalise ning poliitilise surve kaudu, mitte Setomaa otsese haldusliku allutamisena.

Pihkva liitmine Moskva juhitud Vene riigiga 1510. aastal lõpetas kohaliku vabariikliku korra, kuid ei katkestanud Setomaa külade elu ega sidemeid. Võimukeskus muutus kaugemaks ja riiklik haldus tugevnes, ent kohalikku maailma kujundasid edasi maa, kogukond, kirik, teed ja lähikeskused. Petseri klooster omandas selles järjest suurema tähenduse. See oli palve- ja pühapaik, kuid ühtlasi majanduslik, liikuvus- ja suhtluskeskus: sinna tuldi kauplema, asju ajama, õppima ning kohtuma nii vaimulike, kaupmeeste kui ametivõimudega. Sõdade ajal oli klooster ka haavatav varjupaik ja kaitsekoht.

Segaduste aeg ning sellele järgnenud Romanovite tsaaririik näitasid eriti selgelt, kui hapraks võis piirialal muutuda igapäevane turvalisus. Sõjaväed, rüüsteretked ja piiramisolukorrad puudutasid Petseri ja Irboska ümbrust otseselt. Ent ka neil aegadel ei kadunud kohalike inimeste tegutsemisruum. Külade elu püsis töö, sugulussidemete, usukommete, kohaliku teadmise ja vastastikuse abi najal. Setomaa ei olnud ainult riikide kokkupõrkeala, vaid inimeste endi hoitud kodune maailm.

Vene impeeriumi ajal muutusid haldus, maakasutus, kool ja rahvastiku arvestamine senisest nähtavamaks. 19. sajandi reisikirjades nimetati Petseri ümbruse setosid välise nimetusega полуверцы. See sõna ei olnud setode enesenimetus, vaid vene vaatlejate usulise ja keelelise eristamise viis. Reisikirjad kirjeldavad Petseri ja Irboska vahelist põllumajanduslikku maastikku, keelelisi kontakte ning kohalikke tööviise, kuid neis leidub ka autori eelarvamusi ja moraliseerivaid võrdlusi. Ometi kinnitavad need, et setod olid oma keele, õigeusu ja külakultuuriga kohaliku elu nähtav osa.

20. sajandi alguse zemstvo-statistika annab Setomaa lähialade kohta juba üksikasjalikuma pildi. Petseri, Slobodskaja ja Panikovo valdades kasutati setode kohta taas nimetust полуверцы, kuid samaaegsed tabelid näitavad ka seda, kui ebatäpsed võisid ametlikud rahvastikukategooriad olla. Kohalike perede elu mõjutasid maa killustatus, eri omandivormid, hajali asustus, kõrvalteenistus ja väljaränne. Petseri vallas oli ühiskasutuses olevaid maatükke rohkesti; selline maakorraldus võis nõuda küladelt tihedat kokkuleppimist ja muuta majapidamise sõltuvaks nii naabersuhetest kui teedest. Vene kooli keeleline raskus piiras paljude setode kirjaoskuse omandamist, kuid ei tähendanud kultuurilist passiivsust: seto keel ja suuline pärimus kandsid edasi teadmisi, mälu ja kogukondlikku enesetunnet.

1917. aasta revolutsioon, sõda ja uued piirilepped muutsid Setomaa poliitilist asendit järsult. Eesti Vabariigi ajal kujunesid seniste sidemete kõrvale uued haldus- ja koolikorraldused, ent Setomaa elu ei mahtunud kunagi täielikult riigipiiri ega ametlike rahvusnimetuste raamidesse. Teine maailmasõda ja Nõukogude aeg tõid taas kaasa vägivalla, võimuvahetused, piirangud ning halduslike piiride ümberkujundamise. Pärast 1991. aastat jäi ajalooline Setomaa kahe riigi vahele jagatuks. Piir muutis liikumise, sugulussuhted, külade sidemed ja pühapaikade külastamise keerulisemaks, kuid ei kaotanud ühist kultuuriruumi.

Setomaa kestvust ei selgita üksnes selle paiknemine eri riikide servaalal. Seda on hoidnud inimeste võime elada mitme keele, usupraktika ja võimukorra vahel, säilitades samal ajal oma küla-, sugulus- ja pärimussidemeid. Seto keel, leelo, õigeusu kohalikud vormid, rõivastus, ehted, toidutavad, külad ja pühapaigad ei ole mineviku jäänused, vaid põlvkondade jooksul kujunenud viisid oma maailma mõtestada. Setomaa ajalugu on seetõttu ühtaegu muutuste, kaotuste ja kohanemise lugu ning lugu sellest, kuidas kohalikud inimesed on oma maad, mälu ja kultuuri edasi kandnud.