Lisa 1. Setomaa külade register

Setomaa külanimed kannavad maastiku, sugulaste, talude, pühapaikade, järvede, teede ja piiride ajalugu. Ühel ja samal paigal võib olla kohalik setokeelne nimi, eestikeelne ametinimi ning vene kirjakujusid, mis on tekkinud eri aegade kiriku-, mõisa-, valla- ja riigivalitsuse asjaajamises. Nimekujud ei ole pelgalt tõlkevasted: neis on tallel eri keelte kõnelejate hääldus, kirjutajate harjumus ja võimuasutuste viis kohalikke paiku liigitada.

Register hõlmab tänapäeva Eesti Vabariigi Võru maakonna Setomaa valla külasid. Värska on alevik ning jääb külade nimistust välja. Enne 2017. aasta haldusreformi kuulusid siinsed külad Meremäe, Mikitamäe, Värska või Misso valla alale; Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusajal paiknes enamik neist Petserimaa haldusruumis. Külade paiknemist tähistatakse ka nulga järgi. Nulk ei olnud üksnes haldusjaotus, vaid ühiste kirikuteede, sugulussidemete, tööde, laulutraditsioonide ja maastikukogemuse kaudu kujunenud lähiruum.

Esmamainimise aasta tähendab allpool varaseimat praegu teada olevat kirjalikku nimekuju, mitte küla tekkimise aega. Varases dokumendis võis sama paik olla kirjas talu, puustuse, mõisa maaüksuse või külana. Seetõttu ei saa esmamainimise põhjal otsustada, millal inimesed paika esimest korda asusid.

Poloda nulk

Poloda nulk paikneb ajaloolise Lobotka ümbruses ning Peipsi–Pihkva järvestiku poole avaneval maal. Nulka kuuluvad Audjassaare, Beresje, Igrise, Järvepää, Karisilla, Laossina, Lobotka, Lüübnitsa, Mikitamäe, Nedsaja, Puugnitsa, Rõsna, Rääsolaane, Selise, Tonja, Toomasmäe, Treski, Usinitsa, Varesmäe, Võpolsova ja Võõpsu. Kõik need külad paiknevad tänapäeva Setomaa vallas; enne 2017. aastat kuulusid nad Mikitamäe valla alale.

Audjassaare — kohalikus pruugis Audjasaarõ; vene kirjapanekutes esineb nimele lähedasi vorme. Küla nimi sisaldab sõna saarõ, mis Setomaa kohanimedes võib tähistada nii veega ümbritsetud kohta kui ka kõrgemat, muust maastikust eristuvat paika. Küla kuulub Poloda nulga järve- ja metsaservade asustusse.

Beresje — setokeelsed kujud Peresi, Perese ja Peresje; vene keeles Березье. Küla on kirjalikes allikates teada vähemalt aastatest 1585–1587, mil esinevad vormid Березье, Подберезья ja Исадъ на Березѣ. Nimi seostub tõenäoliselt vene sõnaga берёза, „kask“, kuid kohalikud nimekujud on kujunenud setokeelse häälduse mõjul.

Igrise — kohalikus pruugis Igrise; vene allikates on kasutatud nimele lähedasi kirjakuju. Küla nimi võib olla seotud isiku- või lisanimega, kuid kindel seletus puudub. Igrise kuulub Lobotka ümbruse vanasse külavõrgustikku.

Järvepää — kohalikus pruugis Järvepää; varases vene allikas on 1563. aastal mainitud küla Жарово на озерке на Жарове. Nime hilisem eestikeelne kuju osutab järveäärsele asendile. Küla paikneb Poloda nulga põhjaosas, ajalooliste vee- ja maateede lähedal.

Karisilla — kohalikus pruugis Karisilla; varasemates vene allikates Новинки, Новинка ja Новинокъ. Küla varaseim teadaolev kirjalik teade pärineb 1563. aastast. Praeguse nime algusosa võib olla seotud isikunimega Kari või vene lisanimega Karinov; nime teine osa osutab sillale või ülekohale, kuid terviknime kujunemine ei ole üheselt selge.

Laossina — kohalik nimi Laosina; vene kirjapanekutes Клавшина ja Клавшино. Küla on teada 1780. aastast. Nime päritolu ei ole lõplikult selge. Laossina koosneb mitmest ajaloolisest külaosast, nende seas Liivakülä, Mõtskülä ja Vanakülä.

Lobotka — kohalikus pruugis Lobotka; vene nimekujudes Лоботка. Küla oli ajalooliselt Poloda nulga keskseid paiku ning andis nime ka varasemale vallale. Nimi on tõenäoliselt vene päritolu, kuid selle täpne lähtekuju ja tähendus ei ole kindlalt selge.

Lüübnitsa — kohalikus pruugis Lüübnitsa; vene keeles Любница. Küla paikneb järveäärses asustuses. Nimi võib lähtuda vene isikunimest või lisanimest, kuid seda ei ole võimalik kindla faktina esitada.

Mikitamäe — kohalikud kujud Mik´tämäe ja Mikidä mäe; vene keeles Никитина Гора, Микиткино ja Микитина. Küla on kirjalikult teada 1500. aastast kujul Никитина Гора. Nimi koosneb seto eesnimest Mikita ja sõnast mägi; eesnimi on vene Nikita rahvalik teisend. Mikitamäe kujunes 20. sajandil valla- ja kohaliku halduskeskusena nähtavaks paigaks.

Nedsaja — kohalikus pruugis Nedsaja; vene kirjapanekutes nimele lähedased vormid. Küla nimi võib olla seotud isiku- või lisanimega, kuid selle seletus ei ole lõplikult kindel. Nedsaja kuulub Lobotka ümbruse põllumajandusliku külavõrgustiku hulka.

Puugnitsa — kohalikus pruugis Puugnitsa; vene keeles Пугница või sellele lähedased kujud. Nime lähtekoht võib olla isikunimeline või maastikuline. Küla paikneb Poloda nulga sisemaal.

Rõsna — kohalikus pruugis Rõsna; vene keeles Рызна. Küla on seotud samanimelise järve ning Petseri kloostri ajaloolise majandusruumiga. Nime päritolu ei ole üheselt selge, kuid selle püsimine eri kirjaviisides osutab paiga vanale tähtsusele.

Rääsolaane — kohalikus pruugis Rääsolaanõ; vene kirjapanekutes nimele lähedased kujud. Nimi võib olla seotud küla maastiku või isikunimelise algusega. Küla kuulub Poloda nulga järveäärse ja metsase maa asustusse.

Selise — kohalikus pruugis Selise; vene keeles Селисе või sarnased kujud. Nimi võib olla seotud vene sõnaga село, kuid seda seletust ei saa pidada lõplikuks. Küla kuulus ajalooliselt Värska koguduse ja hiljem Mikitamäe valla lähiruumi.

Tonja — kohalikus pruugis Tonja; vene nimekujudes Тоня. Nimi võib olla isikunimeline. Küla paikneb järvede ja väiksemate veeteede lähedases külavõrgus.

Toomasmäe — kohalikus pruugis Toomasmäe; vene kirjapanekutes on kasutatud eri nimekujusid. Külanimi ühendab isikunime Toomas ja maastikusõna mägi. Toomasmäe alale on eri aegadel liidetud ning sealt taastatud väiksemaid ajaloolisi külasid.

Treski — kohalikus pruugis Treski; vene keeles Трески või sellele lähedased vormid. Nime päritolu ei ole kindel. Küla kuulub Poloda nulga järveäärsete külade hulka.

Usinitsa — kohalikus pruugis Usinitsa; vene keeles Усиницы. Nimi võib olla isiku- või perekonnanimeline. Küla paikneb Lobotka ja Värska suunaliste teede lähedal.

Varesmäe — kohalikus pruugis Varõsmäe; vene kirjapanekutes on nimele lähedasi vorme. Nimi tähendab tõenäoliselt varesega seotud mäge või kõrgemat paika. Küla koosseisu on haldusmuutuste käigus arvatud ka väiksemaid ajaloolisi talurühmi.

Võpolsova — kohalikus pruugis Võpolsova; vene keeles Выбольцово või sellele lähedased kujud. Nimi on tõenäoliselt isiku- või perekonnanimeline. Küla kuulub Poloda nulga idapoolsemasse asustusse.

Võõpsu — setokeelne kuju Võõpso; vene nimi Выбовск. Asulat mainitakse 1428. aastal kujul у Выбовске. Võõpsu kujunes sadama- ja kaubapaigaks, kus kohtusid järve-, jõe- ja maismaateed. Nime on seostatud Võhandu jõe varasema nimekuju ja sõnaga suu, kuid nime areng ei ole täiesti selge.

Tsätski nulk

Tsätski nulk, mida on nimetatud ka Rannakolgaks, koondab Värska ümbruse ja järveranniku külasid. Siia kuuluvad Kolossova, Korela, Kostkova, Kremessova, Lutepää, Määsovitsa, Podmotsa, Popovitsa, Rääptsova, Sesniki, Velna, Verhulitsa ja Väike-Rõsna. Kõik need külad paiknevad tänapäeva Setomaa vallas; enne 2017. aastat kuulusid nad Värska valla alale.

Kolossova — kohalikus pruugis Kolossova; vene keeles Колосово. Nimi on tõenäoliselt vene perekonna- või lisanime päritolu. Küla asub Värska ümbruse külavõrgus.

Korela — kohalikus pruugis Korela; vene kirjapanekutes nimele lähedased vormid. Nimi võib olla seotud isiku- või lisanimega. Küla paikneb Tsätski nulga sisemaal.

Kostkova — kohalikus pruugis Kostkova; vene keeles Костково. Nimi lähtub tõenäoliselt vene isikunimest või perekonnanimest. Küla kuulub Värska ümbruse ajaloolisse kogudus- ja teedevõrku.

Kremessova — kohalikus pruugis Kremessova; vene keeles Кременцово või sellele lähedased kujud. Nime täpne päritolu ei ole selge. Küla paikneb Värska ja järveranniku vahelisel maal.

Lutepää — kohalikus pruugis Lutepää; vene allikates nimele lähedased vormid. Nimi sisaldab maastikusõna pää ning võib tähistada kõrgemat või veekogu suunas ulatuvat maanina. Küla kuulub järveäärse asustuse hulka.

Määsovitsa — kohalikus pruugis Määsovitsa; vene keeles Мясновицы või sellele lähedased vormid. Nimi on tõenäoliselt vene perekonna- või lisanime päritolu. Küla kuulus ajalooliselt Värska koguduse piirkonda.

Podmotsa — kohalikus pruugis Podmotsa; venekeelsetes kirjapanekutes Подмогилица või sellele lähedased vormid. Nimi viitab tõenäoliselt maastikule või vanemale paiganimele, kuid selle täpne päritolu ei ole kindlalt selge.

Popovitsa — kohalikus pruugis Popovitsa; vene keeles Поповицы. Nimi võib olla seotud vene sõnaga поп, „preester“, või sellest lähtuva perekonnanimega. Selline nimeseletus jääb siiski tõenäoliseks, mitte kindlaks.

Rääptsova — kohalikus pruugis Rääptsova; vene keeles Ряпцово või sellele lähedased vormid. Küla nimi on tõenäoliselt isikunimeline. Rahvapärases nulgade jaotuses on Rääptsovat vahel arvatud Saatse, ametlikumas jaotuses aga Tsätski nulga külade hulka.

Sesniki — kohalikus pruugis Sesniki; vene keeles Сесники. Nime päritolu ei ole lõplikult selge. Küla paikneb Värska lähialal.

Velna — kohalikus pruugis Velna; vene kirjapanekutes nimele lähedased vormid. Nime võib võrrelda seto ja lõunaeesti sõnaga vel´o või velna, kuid kindlat etümoloogiat ei ole võimalik esitada.

Verhulitsa — setokeelsed kujud Verhulitsa ja Verhulidsa; vene keeles Верхулица. Nimi kuulub samasse kohanimekihistusse Värskaga ning seostub Mustoja ja Värska lahe ümbruse veestikuga. Küla paikneb Tsätski nulga külavõrgus.

Väike-Rõsna — kohalikus pruugis Väiko-Rõsna; vene keeles Малая Рызна või sellele lähedased kujud. Nimi eristab küla suuremast Rõsna-nimelisest paigast. Küla kuulub järveranniku asustusse.

Saatse nulk

Saatse nulk, rahvapäraselt ka Satserinna nulk, paikneb ajaloolise Saatse kiriku ning piiriäärsete teede ümbruses. Eesti poolel kuuluvad siia Kundruse, Litvina, Pattina, Perdaku, Saabolda, Saatse, Samarina ja Ulitina; nulgaga on seotud ka piirist ida poole jäävaid seto külasid. Tänapäeva Eesti haldusjaotuses paiknevad nimetatud külad Setomaa vallas, endise Värska valla alal.

Kundruse — kohalik nimi Kundruse; vene keeles Кундрусы. Nimi võib olla seotud isikunime või lisanimega. Saatse ümbruse külade dokumentides tuleb arvestada, et sama asulat on eri aegadel käsitatud kord talurühma, kord küla või kogukonna osana.

Litvina — kohalikus pruugis Litvina; vene keeles Литвина. Nimi võib olla seotud isiku- või perekonnanimega. Vene sõna литвин ajalooline tähendus ei määra iseenesest küla elanike rahvuslikku kuuluvust.

Pattina — kohalikus pruugis Pattina; vene kirjapanekutes nimele lähedased vormid. Nime päritolu ei ole kindlalt selge. Küla paikneb Saatse ja piiriäärsete metsamaade vahel.

Perdaku — kohalikus pruugis Perdaku; vene allikates nimele lähedased kujud. Nimi võib olla seotud isikunime või kohalikku maastikku kirjeldava sõnaga, kuid lõplik seletus puudub.

Saabolda — kohalik kuju Saabolda; vene kirjapanekutes Соболево ja Соболь. Külanimi võib olla seotud isiku- või lisanimega. Küla paikneb Saatse nulga lääneosas.

Saatse — kohalik kuju Saatse; vene keeles Сатсерина ja Сатсы. Küla ning kihelkondlik keskus kujunes õigeusu kiriku, piiriäärsete teede ja küladevaheliste sidemete ümber. Venekeelsed nimekujud on eri haldus- ja kirikukirjutajate kasutatud välisnimetused, mitte kohaliku nime neutraalsed tõlked.

Samarina — kohalikus pruugis Samarina; vene keeles Самарина. Nimi on tõenäoliselt perekonnanime päritolu. Küla kuulub Saatse ümbruse hajusasse asustusse.

Ulitina — kohalikus pruugis Ulitina; vene keeles Улитина. Nimi võib lähtuda vene isikunimest või perekonnanimest. Küla paikneb Saatse kirikuteede lähiruumis.

Raakva nulk

Raakva nulk jääb Värska ja Luhamaa vahelisele alale. Siia kuuluvad Koidula, Matsuri, Säpina, Vaartsi ja Voropi. Tänapäeval paiknevad need külad Setomaa vallas; enne 2017. aastat kuulusid nad Värska või Mikitamäe valla piirialale.

Koidula — küla kujunes 20. sajandil raudtee- ja piiriala asulana. Nimi seostub Lydia Koidula nimega ega ole vana setokeelne külanimi. Paiga arengut mõjutasid raudtee, kaubavahetus ning Eesti ja Venemaa piiri kujunemine.

Matsuri — kohalik nimi Matsuri; vene keeles Мацуры. Külanimi seostub tõenäoliselt isikunime või lisanimega. Küla paikneb Raakva nulga põllumajandus- ja metsamaastikul.

Säpina — kohalik nimi Säpina; vene kirjapanekutes Сяпина. Küla hõlmab varasemaid talurühmi ja väiksemaid paiku, mis on haldusmuutuste käigus selle nime alla koondunud. Nime päritolu ei ole üheselt selge.

Vaartsi — kohalikus pruugis Vaartsi; vene kirjapanekutes nimele lähedased vormid. Nime võidakse seostada isikunime või sõnatüvega vart, kuid kindel seletus puudub.

Voropi — kohalikus pruugis Voropi; vene keeles Воропи või sellele lähedased kujud. Nimi on tõenäoliselt isikunimeline. Küla kuulub Raakva nulga hajusasse külavõrgustikku.

Üle-Pelska nulk

Üle-Pelska nulk jääb Petseri poolt vaadates Pelska jõe teisele poole. Eesti poolel kuuluvad siia Ala-Tsumba, Ermakova, Helbi, Jaanimäe, Karamsina, Kiiova, Korski, Kusnetsova, Küllätüvä, Maaslova, Masluva, Pliia, Polovina, Seretsüvä, Tessova, Tiirhanna, Triginä, Tsumba, Tuplova, Veretinä ja Võmmorski. Kõik need külad paiknevad Setomaa vallas ning kuulusid enne 2017. aastat Meremäe valla alale.

Ala-Tsumba — kohalikud nimekujud Tsumpa ja Surmakülä; vene kirjapanekutes Чумпа ja Цумна. Puustust mainitakse 1882. aastal. Küla kujunes 20. sajandi algul veski ümber. Nime päritolu ei ole päriselt selge; rahvapärane nimi Surmakülä kuulub kohalikku pärimusse.

Ermakova — kohalikus pruugis Ermakova; vene keeles Ермаково. Nimi on tõenäoliselt vene isikunime Jermak või sellest lähtuva perekonnanime päritolu. Küla kuulub Üle-Pelska nulga hajusasse asustusse.

Helbi — kohalik nimi Helbi külä; vene kirjapanekutes Подсадничье, Хельбики ja Хельбиково. Küla on teada 1652. aastast. Helbi oli 18.–19. sajandil kroonuküla Taeluva koguduse alal. Nime lähteks on pakutud isikunimesid Filip, Hilip ja Help, kuid küsimus ei ole lõplikult lahendatud.

Jaanimäe — varasemad nimed Malahova ja Ruuda; vene allikates Малахово ja Мелахово. Asulat mainitakse 1686. aastal. Tänapäevane nimi Jaanimäe kinnistus 20. sajandil. Küla kujunemist mõjutasid puustused, mõisamaa ja hilisem asunduskorraldus.

Karamsina — kohalikus pruugis Karamsina; vene keeles Карамзино. Küla on kirjalikult teada 1652. aastast. Nimi tuleneb tõenäoliselt perekonnanimest Karamzin; selle kaugem päritolu võib olla tatari keeleruumis, kuid külanime kohaliku kujunemise kohta ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi.

Kiiova — kohalikus pruugis Kiiova; vene keeles Киевo või sellele lähedased vormid. Nimi on tõenäoliselt isiku- või perekonnanimeline. Küla paikneb Üle-Pelska nulga põllu- ja metsamaastikul.

Korski — kohalikus pruugis Korski; vene nimekujudes Горушка või sellele lähedased vormid. Küla nimi võib olla seotud kõrgemat paika tähistava sõnaga või isikunimelise algusega. Küla on eri aegadel olnud ühendatud naaberasulatega.

Kusnetsova — kohalik kuju Kusnetsova; vene nimi Кузнецово. Küla on teada 1686. aastast. Nimi tuleb vene sõnast кузнец, „sepp“, ja viitab tõenäoliselt kunagisele lisanimele või sepaga seotud talule.

Küllätüvä — kohalikus pruugis Küllätüvä; vene kirjapanekutes nimele lähedased vormid. Nimi võib sisaldada küla või asulat tähistavat setokeelset elementi, kuid selle esimese poole päritolu ei ole kindel.

Maaslova — kohalikus pruugis Maaslova; vene keeles Маслово. Nimi on tõenäoliselt vene perekonnanime päritolu. Küla kuulub Üle-Pelska nulga ida-lääne suunaliste teede lähiruumi.

Masluva — kohalikus pruugis Masluva; vene keeles Маслово või sellele lähedased kujud. Nimekuju on lähedane Maaslovale, kuid tegemist on eraldi külaga. Nime päritolu seostub tõenäoliselt perekonnanimega Maslov.

Pliia — kohalikus pruugis Pliia; vene kirjapanekutes nimele lähedased vormid. Nimi on tõenäoliselt vana isiku- või lisanime päritolu, kuid kindel seletus puudub.

Polovina — kohalikus pruugis Polovina; vene keeles Половина. Nimi tähendab vene keeles „pool“ ning võib olla tekkinud suhtelise asukoha või maajaotuse järgi. Küla kuulub Üle-Pelska nulga külavõrgustikku.

Seretsüvä — kohalikus pruugis Seretsüvä; vene kirjapanekutes nimele lähedased vormid. Nime päritolu ei ole lõplikult selge. Küla paikneb Pelska jõe ja Piusa suunaliste ühenduste lähialal.

Tessova — kohalikus pruugis Tessova; vene keeles Тесово või sellele lähedased vormid. Nimi võib olla seotud perekonnanime või puutööd tähistava vene sõnatüvega, kuid see jääb oletuslikuks.

Tiirhanna — kohalikus pruugis Tiirhanna; vene kirjapanekutes nimele lähedased vormid. Nimi sisaldab tõenäoliselt isiku- või linnunimetusega seotud algusosa. Küla kuulub Üle-Pelska nulga lõunapoolsesse asustusse.

Triginä — kohalikus pruugis Triginä; vene keeles Тригина. Nimi on tõenäoliselt perekonnanime päritolu. Küla paikneb ajalooliste Petseri suunaliste teede lähedal.

Tsumba — kohalik nimi Mäe-Tsumba; varasemates dokumentides Мыза Лазарева, Tsumpa Verhn. ja Zumba-Mäe. Küla on kirjalikult teada 1866.–1867. aastast. Tsumba oli algul seotud Laasareva mõisa või maaüksusega, hiljem liideti seda naaberküladega ning 1997. aastal taastati iseseisva ametliku külana.

Tuplova — kohalikus pruugis Tuplova; vene keeles Туплово. Nimi on tõenäoliselt perekonnanime päritolu. Küla kuulub Üle-Pelska nulga lääneossa.

Veretinä — kohalikus pruugis Veretinä; vene keeles Веретино. Nimi võib olla seotud vene sõnaga веретено, „värten“, või sellest lähtuva isiku- ja perekonnanimega. Kindel seletus puudub.

Võmmorski — kohalikus pruugis Võmmorski; vene keeles Выморское või sellele lähedased vormid. Nime võib seostada veekogu või maastikusõnaga, kuid selle täpne päritolu ei ole selge. Küla paikneb Piusa ja Pelska ühenduste lähiruumis.

Mokornulk

Mokornulk on Obinitsa ümbruse külakond. Siia kuuluvad Antkruva, Hilana, Härmä, Ignasõ, Juusa, Kasakova, Kiksova, Klistina, Kõõru, Lindsi, Martsina, Melso, Miku, Navikõ, Obinitsa, Rokina, Talka, Tedre, Tääglova ja Vasla. Kõik need külad paiknevad Setomaa vallas ning kuulusid enne 2017. aastat Meremäe valla alale.

Antkruva — kohalikud kujud Andrikova, Androva ja Antrova; vene nimekujud Андрейково, Андроново ja Андрикова. Küla on kirjalikult teada 1585. aastast. Nimi lähtub tõenäoliselt seto eesnimest Andri, mille taga on vene eesnimi Андрей. Küla kuulus hiljem Taeluva kirikupiirkonda ja Obinitsa kogukonda.

Hilana — kohalikus pruugis Hilana; vene kirjapanekutes nimele lähedased vormid. Nimi võib olla seotud isikunimega Hilan või Hilarion, kuid kindel seletus puudub.

Härmä — kohalik nimi Härmä; vene kirjapanekutes Херма ja Герма. Külanimi võib olla seotud isiku- või lisanimega. Härmä kuulub Obinitsa lähikülade hulka.

Ignasõ — kohalikus pruugis Ignasõ; vene keeles Игнасы või sellele lähedased vormid. Nimi seostub tõenäoliselt eesnimega Ignat või Ignati. Küla kuulub Mokornulga vanasse asustusse.

Juusa — kohalikus pruugis Juusa; vene kirjapanekutes nimele lähedased vormid. Nimi võib lähtuda eesnimest Juss või Joosep. Küla paikneb Obinitsa ümbruse põllu- ja metsamaastikul.

Kasakova — kohalik nimi Kasakuva; vene keeles Казакова ja Козаково. Küla on teada 1686. aastast. Nime seostatakse vene sõnaga казак või sellest lähtuva lisanimega, kuid kohalikus nimekasutuses on see ammu omandanud setopärase kuju.

Kiksova — kohalikus pruugis Kiksova; vene keeles Киксова või sellele lähedased kujud. Nimi on tõenäoliselt perekonnanimeline. Küla paikneb Obinitsa lähialal.

Klistina — kohalikus pruugis Klistina; vene keeles Клистина. Nimi võib lähtuda vene naisenimest või perekonnanimest. Küla kuulub Mokornulga külavõrgustikku.

Kõõru — kohalikus pruugis Kõõru; vene kirjapanekutes nimele lähedased vormid. Nimi võib olla maastikuline või isikunimeline, kuid selle päritolu ei ole kindlalt selge.

**Lindsi

Allikamärkmed

Peatüki koostamisel kontrollimiseks kasutatud veebiallikad. Toimetaja kontrollib need enne avaldamist.

• V1 — Veebiallikas
• V2 — Veebiallikas
• V3 — Veebiallikas
• V4 — Veebiallikas
• V5 — Veebiallikas
• V6 — Veebiallikas
• V7 — Veebiallikas
• V8 — Veebiallikas
• V9 — Veebiallikas
• V10 — Veebiallikas
• V11 — Veebiallikas
• V12 — Veebiallikas