Vene tsaaririik (1547–1598)

Ivan IV kroonimine tsaariks 1547. aastal andis Moskva juhitud Vene riigile tsaaririigi ametliku kuju. Pihkva, Irboska ja Petseri jäid läänepiiri haldus-, kiriku- ning kaitsesüsteemi. Tänase Setomaa selle võimuruumiga kattunud territooriumil puudutas riiklik korraldus elanikke nende seisuse, maa- ja teenistussuhte ning elukoha järgi; setode nimetuse puudumine tsaaririigi dokumentides ei tee seda seost kaudseks.

Petseri klooster oli ühtaegu vaimulik keskus, maaomanik, majanduslik majapidamine ja piiri kaitsepunkt. 16. sajandi keskpaigas kindlustati seda kivimüüri ja tornidega. Kloostri ümbrusse paigutatud sõjamehed ning kasvav liikumine aitasid kaasa Petseri asula kujunemisele. Kohalike elanike suhe kloostriga võis hõlmata maad, renti, andameid, tööd, kaubavahetust ja usuelu; iga küla või pere tegelik kohustus tuleb tuvastada eraldi maa- ja haldusallikatest.

Liivi sõda 1558–1583 muutis piirkonna pikaajaliseks sõjatandriks. Väed kasutasid teid, linnuseid ja varusid; seetõttu tuleb sõjakroonikate kõrval otsida andmeid rekvireerimise, põldude mahajäämise, kariloomade kaotuse, põgenemise, vangiviimise ja asustuse taastamise kohta. Need ei ole üksnes oletatavad taustateemad, vaid uurimisküsimused, millele tuleb vastata kohalike või piirkondlike allikatega.

Kloostriülem Korneliuse aeg 1529–1570 seostub kloostri ehitamise ja mõju kasvuga, kuid tema hukkamine Ivan IV käsul näitab ka vaimuliku keskuse sõltuvust tsaarivõimust. Kloostritraditsiooni väiteid õigeusu levitamisest tuleb võrrelda kirikute, koguduste, matmispaikade ja kohalike usukommete pikaajalise arenguga.

1581. aastal jõudsid Stefan Báthory väed Petseri alla. Kloostri kindlustus ja kaitsjad pidasid vastu, kuid ümbruskonna külad ning teed jäid vaenutegevuse mõjuvälja. Rootsi vägede lühiajalised retked 16. sajandi lõpul olid sõjalised episoodid, mitte püsiv Rootsi haldus Setomaa üle. Peatükk peab selgelt eristama kindluse ajutist hõivamist või piiramist territooriumi kestvast riiklikust valitsemisest.