Segaduste aeg Vene tsaaririigis (1598–1613)

1598. aastal alanud Segaduste aeg ei kaotanud Vene tsaaririiki õigusliku mõistena, kuid keskse võimu järjepidevus purunes. Valitsejad ja võimutaotlejad vahetusid, Poola-Leedu ning Rootsi sõjaline sekkumine ulatus Pihkva maale ja Petseri piirialale. Seetõttu tuleb aastaid 1598–1613 käsitleda eraldi Setomaa ajaloo peatükina.

Setomaa jaoks ei ole selle ajajärgu põhiküsimus ainult see, kelle nime kanti Moskvas valitsejana. Kohalikku elu määrasid see, kelle väed kontrollisid Pihkva, Irboska ja Petseri suunalisi teid; kellele tuli anda toitu, hobuseid või teenistust; kuhu sai sõja eest põgeneda; ning kas klooster, linnus ja külad suutsid oma varusid kaitsta. Petseri või Irboska ründamine on tänase Setomaa territoriaalse ajaloo otsene sündmus ka siis, kui kroonika ei nimeta setosid.

Kroonikad ja sõjalised jutustused kalduvad kirjeldama piiramisi, väejuhte ja jumalikku abi. Nende kõrval tuleb otsida kohaliku kogemuse tõendeid: inimeste põgenemist kloostri kaitse alla, vangiviimist, majapidamiste hävimist, nälga, haigusi, kaubanduse katkemist ning külade taastamist. Usulise seletuse ja tegeliku sündmuskäigu peab tekstis lahus hoidma.

Poola-Leedu või Rootsi väe ajutine kohalolek ei võrdu püsiva riikliku valitsemisega. Iga episoodi puhul tuleb eristada retke, piiramist, lühiajalist hõivamist, maksunõuet ja toimivat haldusvõimu. Just see eristus selgitab, miks perioodi üldnimetus on Segaduste aeg Vene tsaaririigis, mitte Setomaa Poola või Rootsi valitsemise ajajärk.

1613. aastal alanud Romanovite dünastia taastas keskse võimu, kuid piiriala ebakindlus ei kadunud kohe. Järgmise peatüki alguses tuleb seetõttu jätkata sõjalise taastumise ning 17. sajandi uute rünnakute käsitlust.